Tee ise: korraga mahlane ja krõbe gluteenivaba leib

Nii hea, et harju või ära!

 

Kuigi ma pole ammuilma enam harjunud leiba sööma, siis Prantsusmaal on seda võimatu mitte teha ka minusugusel gluteenifoobikul. Isegi kui ma suudaks mööda vaadata kõigil tänavanurkadel varitsevatest pagarikodadest ja ignoreerida neist voogavat hurmavat saialõhna, siis ostetakse viisakusest mulle ikkagi supermarketist hirmkalleid ja hirmrõvedaid päris gluteenivabu saiu (mis on sama maitsetud ja kuivad ja keemilised kui igal pool mujalgi maailmas). Selleks, et ka mul midagi peale õuna oleks juustu alla panna.

 

Seetõttu otsisin poest toortatrajahu, mis muide on odavam kui Eestis ning mida nad nimetavad "Mustaks Nisuks", ja hakkasin leivateoga katsetama. Kõigepealt panin ise juuretise käärima. See käib nii, et paned jahu ja vee segu purki ja purgi kappi seisma. Iga päev lisad lusikatäie jahu ja segad. Üle nelja-viie päeva ma kahjuks kääritada ei viitsinud ja täpset juuretise-jahu vahekorda ka ei tea. Leivateoks segasin enamvähem juhuslikus vahekorras jahuga ja kergitasin enne küpsetamist terve öö. Leib sai esimese katse kohta üllatavalt normaalne, aga mitte just suurepärane. Katsetaks edasi ja otsiks täpsemaid retsepte, aga ei viitsi, sest: 

a) isetehtud juuretis sai kiiresti otsa ja peale nädalavahetust külast koju tulles oli ta vahepeal ühekorraga nii ära hallitanud kui ka ära kuivanud;

b) on mul jaa meeles enda beebi kõrvalt veel leivabeebit elus hoida. Ebapraktiline.

 



Kodune juuretis



 

Järgmisena leidsin ökopoest tatrajuuretiste mille koostiseks on kuivatatud tatra- ja kinoajuuretis ning pärm. Ühest pakist tegin neli leiba (250g jahu ja ~2 klaasi vett ühe leiva kohta). Kergitasin 1-2 tundi (laual 2h või ahjus 35C juures 1h), küpsetasin 200C juures 35min ja jahutasin akna taga jaheda õhu käes, et saaks võimalikult kiiresti noa sisse lükata. Tulemus - suurepärane esimesel katsel!

 

Poejuuretis, kreeka pähklid ja baklažaan

 

Juuretisepakil oli ka retsept, aga see eriti ei töötanud. Võimalik, et retseptikirjutajad ise seda läbi ei katsetanud ja panid veekoguse nisujahuretseptide järgi paika. Gluteenitud teraviljad aga imavad oluliselt suuremas koguses vedelikku ja nii mul läkski retseptiga võrreldes täpselt topeltkogus vett leiva sisse. Proovisin ka maisist leiba teha, aga nii puhtalt kui riisijahuga segades sain tulemuseks leiva asemel suure loppis polentakuubiku (kerkis, aga vajus nõgusaks tagasi), mis ei ole just kõige maitsvam roog külmalt söömiseks. Minu lemmik on praegu maisi-tatra segu.

 

Kuna tatrajahust leib on üsna maitsetu, siis ma peale esimest katset enam soola ei unustanud ja veelgi mõnusama tulemuse jaoks puistasin taignasse kamaluga külmkapis leiduvaid jääke.

 

Näiteks katsetasin oma tatraleivas selliseid lisandeid:

• purustatud kreeka pähklid
• purustatud kreeka pähklid + küpsetatud ja hakitud baklažaan
• küpsetatud ja hakitud lambakints
• mustad oliivid ja hakitud küüslauk
• hakitud päikesekuivatatud tomatid

Viimaks sai ka mu poejuuretis otsa ja siis katsetasin uuesti päris pärmiga. 50g pärmikuubikul oli kirjas "500g-1000g jahu jaoks". Panin 25g, võibolla saaks ka vähemaga.

Kui juba nii tervislikku leiba teha, siis pole mõtet soolaga koonerdada ja tasub mõni kallim variant võtta, näiteks roosa sool või Himaalaja sool, mis sisaldavad peale naatriumkloriidi ka kasulikke aineid. Veel parem oleks kaaliumkloriidi sool. Rohkem infot võite ise guugeldada, ma annan huvi tekitamiseks sellised faktid:

1. tavaline sool (lauasool) = naatriumkloriid

2. naatriumklooridi tarbimine 25% soovitatust rohkem tõstab infarktiriski 25% võrra

3. eesti naised söövad soovitatust 26% rohkem ja eesti mehed 82% rohkem naatriumkloriidi (siit lugesin)

4. suurem osa sellest tuleb valmistoitudest - nii sealt kust oskaks kui ka sealt kust ei oskaks otsida (nt maiustused)

 



Pärm ja lambakints



Üks retsept ka, kergemini kättesaadavate koostiosadega:

 

Maisi-tatra leib kreeka pähklitega

 

75g maisijahu

175g toortatrajahu

25g värsket pärmi

450ml vett

0.5tl soola

suur pihutäis hakitud kreeka pähkleid

oliiviõli (vormi määrimiseks)

 

Lahusta pärm väikeses koguses leiges vees. Sega kõik koostisosad kokku. Määri teflonkattega leivavorm oliiviõliga (kui pole teflon, siis puista ka tatra- või maisijahuga üle). Vala taigen vormi. Kata (nt fooliumi või rätikuga) ja kergita toatemperatuuril 2h või ahjus 30-35C juures 1h. Eelkuumuta ahi ja küpseta 200C juures 35min. Võta leib ahjust välja ja oota 5-10min. Võta leib vormist välja ja jahuta restil.

 

Miks rest jahutamiseks oluline on? Sest muidu muutuvad lauapinna või ahjuvormiga kokkupuutuvad leivaküljed niiskeks ja nätskeks.

Suur esmaspäev

Täna on püha päev, sest meil on siin suure reede asemel suur esmaspäev. Päriselt ongi reede asemel esmaspäev vaba, sest nii on kombeks. Peale selle on munapühadel kombeks suurtes kogustes suuri šokolaadimune osta. Lihavõtted on üsna suured šokolaadisöömise pühad. Umbes nagu jõulud. Statistiliselt söövad prantslased kolme lihavõttepäeva jooksul 54kg šokolaadi sekundis. Laste lõbustamiseks peidetakse korvitäis väiksemaid šokolaadimune majja ja aeda. Soovituslik on peita nad varjulistesse kohtadesse, sest muidu muutuvad šokolaadimunad mõne hetkega hõbepaberisse mässitud šokolaadishottideks. Meie hiljuti aastaseks saanu tutvus enda peasuuruse šokolaadimunaga, mida ta üritas omale tervelt suhu lükata, selleks et võimalikult kiiresti võimalikult palju šokolaadi turvalisse kohta paigutada enne kui käest ära võetakse.

 

 

Üks internetimeem väidab, et munadepühad (Easter) olid originaalis Ishtar'i pühad, kes on jänkude ja munade vahel peesitav Mesopotaamia seksi ja viljakuse jumalanna. Kuigi see meem mulle väga meeldib, jutustab üks juhuslikult valitud lehekülg veidi teistmoodi lugu. Õigemini palju teisi lugusid (suurest kosmilisest) Munast ja tema ülesandest universumi loomisel. Näiteks soomlaste universum hakkas kasvama siis kui kotkas oma tulise muna merel hulpiva Looduse Tütre põlve otsa munes, kust see siis kõrvetusest tuleneva refleksnõksatuse tõttu maha katki kukkus. Hindu munamuneja jumalad munevad munasid ja kooruvad enda munetud munadest uuesti ise välja. Samamoodi teeb näiteks fööniks kes olevat kunagi nii egiptlaste ja sealtkaudu algsete kristlaste sümboliks. 

 

Kevad on meil siin täies hoos - märts muutlike ilmadega nagu Eestis aprill, ainult selle vahega et temperatuur tundub juba enamvähem stabiilselt +20C ümber püsivat ning päikese käes näitas kraadiklaas lihavõttelaupäeva pärastlõunal +48C. Võtsime lambaliha, Kreeka Lasanjet (tsukiini + baklažaan + kodune tomatikaste), eeleel-, eel-, järel- ja magusroogi ning päikest korraga. Isegi ehahämaruse saabudes tundis minu nahk, et istun tüüpilises pilvitus juulikuuõhtus. Siin muidugi ei saabu suvi enne kui temperatuur +30...+35C juurde tõuseb. Teisisõnu, suvega jõuab ära harjuda ja seda isegi nautida enne kui ta läbi saab.  

 

Pühapäevaõhtule panime punkti poolteist tundi kinos saalitäie rahvaga koos naerda hirnudes ja noorte slängi õppides. Ma tean nüüd mida tähendab näiteks lause Ta meuf a une teub (Su tšikil on riist). Õhustiku täiustamiseks puukisime end pärast Hiina söö-palju-jaksad buffees kurguni täis. Korraks geoshift'isin päriselt Aasiasse ära ja triivisin siis tagasi.

Prantsuse filmide naljad on ikka täiesti uutmoodi võrreldes Ameerika filmide omadega, millega lapsest saati harjunud olen ning kinodes näidatakse siin harjumuspärasest proportsionaalselt rohkem komöödiaid (isegi kui need on nukrad komöödiad) kui näiteks trillereid ja õudukaid. Klišeedest pungil Pattaya näiteks paneb prantsuse põhja-aafrika moslemikutid Taimaale seiklema. Seiklus saab väga lõbus ja lastel vaadata ei soovita.

Alternatiivne võimalus sajani lugemiseks



Laupäev



 

Prantsusmaa on väga äge ka näiteks sel põhjusel, et siin on võimalik vastavalt meeleolule aastaaegu valida. Selles postituses on fotoseeria kolmest pärastlõunasest jalutuskäigust kolmel järjestikusel märtsikuupäeval. Seejuures on kõigi nende asukohtade omavaheliseks pikimaks vahemaaks pool tundi autosõitu. Ei pidanud lennukiga lendama ega spetsiaalselt planeerima, vaid istusime iga päev peale tite teist lõunauinakut autosse - või ühel juhul astusime lihtsalt uksest välja - et teha kerge seedimiskõnnak meeldivas ümbruses. Ilm muutus kolme päeva jooksul rohkem pilvisest vähem pilviseks ning temperatuur vaheldus vastavalt pilvede hulgale ja kaugusele merepinnast.

 

Mis on siin veel põnev, on numbrisüsteem. Sellest on juba aimu kõigil kes vähegi kunagi prantsuskeele tunnis käinud. Kui Belgia ja Šveitsi prantsuskeelsed ja eestlased mõtlevad suht konstantselt kümnendsüsteemis, siis prantsuse prantslased mõtlevad mingi suuruseni kümnendsüsteemis, edasi kahekümnendsüsteemis ja kusagil vahepeal erireeglite järgi. Enne järgmise lõigu alustamist tervitan teid kes te kohe lühisesse lähete kui nägemisvälja korraga üle kolme numbri ilmub. Alustuseks tervitan siinkohal iseennast (tere!:)), võtan julgustuseks suure sõõmu õhku ja... alustan.

 

Pühapäev

Numbriskaala alguses on eristaatus arvudel 11...16, millel kõigil on päris oma nimi. 17...19 ilmselt ei ole nii tähtsad, et neile nimede jagamise ajajärgul oma nimi oleks määratud. Seetõttu tuleb nad väljaütlemiseks sõnades välja arvutada (18 on näiteks "10-8"). Siis on kuni kuuekümneni kõik suhteliselt normaalne peale selle et kõik kümned on konstantselt oma isiklike nimedega. Edasi läheb keerulisemaks. 70 häälduseks on "60-10" ja 80 häälduseks on "4-20". Edasi on veel hullem: 90 häälduseks on "4-20-10". Kui eesti keeles oleks numbri 97 häälduseks "9-10-7" (pluss käändelõpud), siis prantsuse prantsuskeeles tuleb öelda "4-20-10-7" ja 96 oleks prantsuse prantsuskeeles "9-10-16". Belglased ja Šveitslased on rahulikumad ja annavad kõigile kümnetele kuni lõpuni välja erinime (90 on neile "üheksakümmend", mitte "nelikakskendkümme"). 475 hääldub prantslastele "4-100-60-15" (versus eestlastele "4-100-7-10-5") ja 1999 hääldub prantslastele "1000-9-100-4-20-10-9" (versus eestlastele "1000-9-100-9-10-9").

 

Kui liiga lihtne tundus, siis räägime ka praktilisest elust ehk näiteks telefoninumbritest. Eestlastel algavad mobiilinumbrid 5-ga, numbrid on varieeruva pikkusega, kirjutatakse tavaliselt kokku ja kõik arvud hääldatakse ükshaaval välja. Näiteks: 59876543 hääldatakse "5-9-8-7-6-5-4-3". Prantslaste mobiilinumbrid algavad "06"-ga, on 10-kohalised ja jaotatakse kahekohalisteks arvudeks mille vahele kirjutatakse punkt (või vahel tühik). Et välismaalastel liiga lihtne ei oleks, siis hääldatakse telefoninumbreid samamoodi nagu neid kirjutatakse ehk kahekohaliste numbrite kaupa. Näide: 06.98.76.54.32 on telefoninumber. Ma olen suurema aja püüdnud viilida ja palunud inimestel telefoninumbris olevaid arve ühekaupa hääldada - eriti kui seda tehakse üle telefoni ehk niigi on raske aru saada. Olen ise samuti imelikku mänginud ja neid ühekordselt hääldanud ("0-6-9-8-7-6-5-4-3-2"). Seekord mu vabandused enam ei kehti, sest tegelikult muidugi hääldatakse seda telefoninumbrit järgmiselt: "0-6-4-20-10-8-60-16-50-4-30-2". Püüa siis ravimireklaami lõpuhoiatuse kõnekiirusel jäetud häälsõnumi lõpust telefoninumbreid välja kirjutada. Häälsõnumid ja asjaajamine telefoni teel on siin igapäevane teema ja laiemalt kasutusel kui (e-)kirjutamine, nii et saatke aga oma dekodeerimismusklid varakult jõusaali enne kui prantslastega asju ajama hakkate! 

 

Esmaspäev

Sotsialistlik ringkaitse ja magus elu süsteemi sees

Elu Prantsusmaal veereb mööda hästi paikaseadud rööpaid sotsiaaltoetuste määrde abil. Samaaegselt sotsialismi helgusele jooksutab see süsteem oma lahkuse tõttu riiki juba pikemat aega järjest tihedamalt umbe. Ühel pool kummitab siin päris suur maksukoormus, teise külje peal aga paistavad pakkumised kõikvõimalike toetustega. Tavapäraselt ülikallis ühistransport muutub kohe odavamaks kui kasutada mõne sobiva kategooria sooduskaarti: näiteks üliõpilase või pensionäri, igapäevaselt ühistranspordiga tööle sõitja või töötu oma (-50%... -90% on suhteliselt tavaline). Niisama uksest sisse jalutades ülikallis lastesõim (7€/tund) muutub automaatselt üliodavaks (7€/nädal) kui oled õigetes asutustes õiged paberid õigel ajal õigesti ära täitnud. Prillipoe tšekilt kaob lõpust üks null kui oled enne (450€) ja pärast (45€) ostu vastavalt ettenähtud plaanile haigekassa ja ravikindlustusega suheldes korretsed paberitoimingud läbi viinud. Vajadusel mitmekordselt, sest esitatud dokumendid lähevad ametiasutustes menetlemise käigus üllatavalt tihti kaduma. Ka korteri üürihinnast maksab osa kinni riik - kõige kasulikum pidavat see olema noortele lesbipaaridele, sest igasuguse toetuse suuruse määravad isiklikud ja perekondlikud parameetrid. Eks nad on niimoodi kalkuleerinud, et omad saaksid maksud ringiga tagasi ja teised tooksid tulu. Algplaan oli ilmselt hea, tegelikult kasvab aga eelarveauk järjest suuremaks kui auku ümbritsev mateeria ja omadest püütakse aina rohkem välja pigistada, selleks et teistele midagi pakkuda oleks. Nii nad siin vähemalt kurdavad.



Sini-must-valge paarsada meetrit kõrgemal mägedes
(ma ei viitsi teemassepuutuvaid bürokraatiapilte teha)
 

Samal ajal kui süsteemis sees olemine võib vastavalt vaatenurgale olla kas suhteliselt mõnus (tavainimesele) või suhteliselt ebamugav (tööandjale), on enese süsteemi sisse närimine võimalikult tülikaks tehtud. Alates selle aasta jaanuarist keerati tänu eelmise aasta Euroopa rändesituatsioonile veel mõned lisakeerud juurde ning saadeti vastav info ka ametnikele, kes jaanuari lõpuks küll juba teadsid et nõuded on muutunud, aga polnud veel saanud juhiseid uute nõuete järgmiseks. Väljastpoolt sisserändajate eest varjumiseks on nad välja mõelnud elukohatõendi, mis on olulisim vajalik dokument sisseelamise protsessiratta käivitamiseks. Seda vajalikku dokumenti on täiesti üksi omalkäel tulijatel praktiliselt võimatu saada kui sa just kas a) multimiljonäride või b) asüülitaotlejate erireeglite alla ei mahu.

Süsteemiga peab harjuma. Kõik võtab aega, miski ei ole lihtne ja kahjuks või kahjurõõmuks kiruvad ka kohalikud. Mina näiteks suutsin ükskord (nüüdseks juba kuu aega tagasi) peaaegu mitte närvi minna ehk käituda enamvähem nii nagu minust eeldatakse ja poolpahaselt kuid viisakaks jäädes rongipiletimüüja aega võimalikult palju kulutades nõuda, et 1) miks ma oma tööotsija kaardiga 90% allahindlusega pileteid ei saa osta kui tööbüroost väideti et piisab vaid jaama ilmuda ja küsida; ja seejärel 2) miks ma oma oura-kaardiga 50% allahindlusega pileteid ei saa osta kui eelmine teenindaja väitis, et piisab vaid jaama ilmuda ja küsida. Mõlema küsimuse vastuseks laoti mulle pihku eraldi voldik, mille ma oleksin juba pidanud eelnevalt täitma, passifoto ja muude asjakohaste lisadokumentidega varustama ning nende kontorisse saatma. Tööotsija-allahindluse kaardi saatsin ära juba üle kuu aja tagasi, vastust käin iga päev postkastist otsimas. Teise pereliikme tasulist oura-kaarti (piirkonnapõhine soodustus) ootasime samuti terve kuu kuni jaamast aru pärides öeldi, et osad dokumendid kadusid ära ja avaldus tuleks uuesti esitada. Reageerimiseks on kaks võimalust: zennida või minna närvi. Zen-meeleseisund muutub siin kiiresti loomuomaseks. Võib ka muidugi vastupidi valida kui on huvi.



Croissantimaiad. Spetsiaalselt nende jaoks ostsin.
 

Lapse kohalikku id-kaarti ootame juba poolteist kuud, dokumente esitasime neli korda. Lastesõime protsesside korrektsest järjekorrast pole endiselt veel aru saanud ja maksame turistihinda, sest seni kuni pole aru saanud, ei saa pabereid õigesti täita. Titt on loomulikult õnnelik selle rahuliku tempo üle, millega iseseisev elu saabub. Tööbüroost kästi peale 20.jaanuaril registreerimist kohustuslikus korras 22.veebruaril esimesesse töötuppa ilmuda, mis põhimõtteliselt oleks olnud abiks maksimaalselt nädalase ooteaja korral. Ilmusin siis kuu aja pärast oma viimistletud plaanidega kohale ja leidsin end pikajaaliste töötute vestlusringist tundega nagu oleksin eelmisel aastal joodud ühe klaasi veini pärast AA-koosolekule saadetud. Pärast seda kohustati mind veel kaks kuud samas projektis osalema. Viimane õnnestus lõpuks siiski tühistada ning riigi poolt määratud nelja kuu pikkuse coachinguga asendada. Samuti sain lõpuks, peale kuu pikkust ootamist, lähiümbruses odava hinna eest (9€/trimester; vs 20€/h ise netist otsides) prantsuse kirjakeele kursusi pakkuvate asutuste nimekirja. Järgmisel nädalal selgub, mida see tööbüroo coaching endast täpsemalt kujutab. Tundub, et tööbüroost võib isegi töö otsimisel kasu olla kui kannatada ära, et asjade käimatõmbamine on tüütu ja kõvasti aega võtab.

Prantsuse ametnikud armastavad üle kõige ükskõik millise küsimuse peale kiiresti näpuga kellegi teise suunas näidata. Kui sa oma õigust ei taipa või julge nõuda, jäädki süsteemiväliselt ringiratast tiirutama, sest nad kõik näitavad ringkaitses kellegi teise poole. Esimest korda sain selle üllatuse osaliseks kaheksa aastat tagasi kui mingisugusest tundmatust väikelinnast rongiga koju tagasi sõitmiseks jaamast infot küsisin. Enne veel kui oma küsimusega lõpuni jõudsin, sirutas klaasi taga istuv kurja näoga tädi näpu kiiresti välja ja näitas vastassuunas endast võimalikult kaugel asuvale aknale, et mine küsi sealt. "Seal" selgus, et neil on lõunapaus, mis kestab veel poolteist tundi. Vantsisin nukralt minema, nosisin pargipingil võileiba ja kogusin julgust esimese tädi juurde tagasi minna. Kui lõpuks oma küsimust piisavalt aeglaselt ja kõva häälega kordasin, selgus et esimene tädi oli ikkagi õige tädi kes igaks juhuks ei viitsinud minuga kohe alguses tegeleda.



Pikad laupäevased jalutuskäigud iga ilmaga:
Aix-Les-Bains jäävihmaselt piitsutavas vastutuules
 

Lastesõimede süsteemi lahtihäkkimiseks läbisime alustuseks umbes kuuese telefoniringi, selleks et viimaselt valitult numbrilt kuulda, et meie küsimusele vastab kindlasti see esimene number. Ning taas esimesele numbrile helistades kuuled kõigepealt, et "eieieiei, see ei ole mina, need teised ei saa õigesti aru, helistage uuesti teisele". Lõpuks leidsime asja tundva tuttava, kellelt saime taustainfot ja muuhulgas ka teada, millist neist tegelastest peedistada, et ta küsimusele vastaks. Õige küsimuse ütles ka ette. Selleks tuleb valmis olla, et kui õiget küsimust ei taipa küsida, siis niisama infot sulle ei pakuta ning igast ettejuhtuvast isikust tuleb viimanegi info- ja abipiisk ise välja pigistada. Kuigi erasektoris tuleb üldiselt abi ka teenindajalt, siis tasub eeldamine ikkagi igaks juhuks kõrvale jätta. Näiteks pangas on võimalik teenustasud läbi rääkida, aga ei tasu eeldada, et pangatöötaja sulle seda võimalust tutvustab - tema töö on sult võimalikult kõrged teenustasud kätte saada. Võimalusi on palju ja erinevaid, aga need tuleb inimestega suheldes ise üles otsida.

 

 

Prantsuse põtradel on ka majad metsa sees

Esimese aasta sünnipäevahalg

Üks sai meil üheseks ja me tegime talle ilusa tordi. Loomulikult mitte sünnipäeva puhul vaid sel puhul, et ta eelmisel päeval oma esimesed freestyle sammud tegi (Look ma, no hands!). Kuna tort pidi enne lauale saabumist sügavkülmiku etapi läbima, siis kukkus sellele seal iseenesestmõistetavalt peale külmutatud supp. Nii me saimegi lapiku rulltordi. Kokku improviseerisid end eelmise postituse mandliküpsiseretsept ja vahukoore-šokolaadi segu. Vaatamata vaieldavalt kaunile välimusele oli see halg väga maitsev. Päeva persoon puhus täitsa ise küünlaleegi võbelema ja kustutas siis näppudega. Mälestuseks on meil klassikaline tordi- ja lauluvideo kõvera suu ja ehmunud näoga sünnipäevalapsest loppis tordi ees.

Millegipärast tundub mulle, et prantslased on eestlastelt päris hea hunniku (laste)laule pihta pannud. Alustades sünnipäevalaulust, onju. Ka näiteks karumõmmi unelaulule on neil üks kahtlaselt sarnane viisijupp nimega "Dodo L'enfant do". Ja kas te selle tunnete ära: "Löö õuna, löö pirni, tõuka ananassi ja jahvata kohvi!" ?

Siin on nende versioon Põdra Majast, palju pikem kui  meie oma ja viimane salm on veel eriti tore. Tegin teie jaoks vabas vormis eestinduse:


[1. salm]
Põdral maja metsa sees,
väiksest aknast välja vaatab,
jänes jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.
"Kop! Kop! Lahti tee!
Metsas kuri jahimees!"
"Jänes tuppa tule sa,
anna käppa ka!"

[2. salm]
...Panda jookseb kõigest väest...

[3. salm]
...Põldpüü jookseb kõigest väest...

[4. salm]
Põdral maja metsa sees,
väiksed loomad maja ees
seavad üles püünise
jahimehele!
"Kätte saime su!
Enam sa meid ära'i söö!"
"Palun laske lahti mind,
nüüd ma olen hea!"

Üleüldse on neil suht vägivaldsed lastelaulud, näiteks see kus räägitakse lõokesele tema puhtakskitkumisest ja ärasöömisest. Või see kus ähvardatakse hiir ära paneerida ja temast soe tigu küpsetada.  

Munavalged ja -kollased

Seni kuni ma ühtegi noortuvi kinni püüdnud ei ole (hooaeg pidavat nagunii novembris olema);
ja seni kuni ma prantsuse bürokraatide ringkaitsesüsteemi kirjeldavat postitust loetavamaks nokin;
ja seni kuni ma oma isiklikku tatraleivaretsepti leiutan,
jagan teiega näiteks lahendust kuidas teha mõnusaid magustoite nii et seejuures ei munavalgeid ega -kollaseid ripakile ei jää. Allpool on kaks nii jube lihtsat retsepti, et nukker oleks neid mitte ise katsetada!

Tausta selgituseks, esiteks: perenaine tellis mult peale viimast pidusööki igapäevaseks söömiseks kõlbavas suuruses sidrunikooki; ning teiseks: ühel järgnevatest päevadest avastasin poolkogemata, et külmkapis on crème brulée ja mandliküpsiste koostisosad korraga olemas! Põhimõtteliselt sai tellimus täidetud: koogikatte asemele tekkis sidruni-crème brulée ja koogipõhja asemele mandliküpsised. Kuna gaasipõletil parasjagu gaasi ei olnud ja ahju grillfunktsiooniga möllata ei viitsinud, siis jäi kreem seekord küll brüleerimata põletamata, aga oli vähemalt sama hea kui brüleeritult põletatud suhkruga. Igal juhul mõnna ja sidruniselt krõmpsuv.

Väga hea tulemuse saamiseks tasub enne tegutsema hakkamist igaks juhuks tooraine ja töövahendite (ahju) kvaliteedile tähelepanu pöörata. Ma sain sidrunid poest ökolt ja pritsimata koorega - nad on siin üliaromaatsed! Munakollasedki olid väga kollased. Ning hetkel minu kasutuses olev ahi on suht särtsakas ja teeb neid temperatuure mida lubab. Mu eelmises korteris olev ahi näitas näiteks alati ~20C rohkem.

 

 

Mahlased mandliküpsised

 

360g mandlijahu (tee ise: kohviveski + mandlid)

270g suhkrut

6 munavalget

9 spl vett

mõned tilgad mõrumandli või vanilje (või muu meeldiva) essentsi

 

Sega mandlijahu suhkruga. Lisa munavalged, vesi ja essents. Tõsta teelusikaga küpsisesuurused portsud ahjuplaadile (soovituslikult küpsetuspaberile) ja küpseta 15min 160C juures. Jahuta restil. 

 

Nüüd on sul 6 munakollast üle... ja saadki kohe järgmise retsepti juurde asuda:

 

Sidrunine crème brulée

 

80g tuhksuhkrut (tee ise: kohviveski + suhkur)

100g Demerara suhkrut karamelli põletamiseks

2 sidruni riivitud koor

6 munakollast

25cl 35% rõõska koort

25cl piima

 

Klopi munad tuhksuhkruga. Sega kõik ülejäänud koostisosad sisse. Vala vormi(desse). Küpseta 1h 100C juures. Jahuta. Raputa üle Demerara suhkruga ja karamelliseeri.

 

Ja ongi valmis! Boonus: ühtegi kooreta muna ei jää külmkappi lootusrikkalt tulevikku vaatama, teadmisega et ta nagunii lõpuks ära visatakse.