Kaks aastat edasi, kilomeetreid lugemata
Olen kahe aastaga päris pika maa maha käinud (aga ka jooksnud, vändanud, sõitnud, lennanud jne). Pilt on sootuks teine nii seest- kui väljastpool vaadates ning võrdlemise võimalikkuseks puudub piisav hulk ühisnäitajaid. Vaid linnuke oksal jääb samaks.
4 comments:
ma olen su üle väga uhke, et sa oled sellise suure seikluse ette võtnud. oled mu iidol!
oi ma tänan!:) ja sina saa ruttu terveks!
see on täitsa hull ja ma enam-vähem suudan ette kujutada, mida see tähendab, et vaid linnuke oksal on sama, ja kõik muu ümber ja sees on välja vahetatud. mul on vahel tunne triin et kui seinad alla lasta enda ümbert siis elu ei lakka üllatamast isegi siis, kui on tunne, et oled nüüd kõik ära näinud.
jumalast õige see seinade ja üllatuste värk. seinte sodiks laskmist on šokiteraapilise keskkonnavahetuse raames hea praktiseerida, muidu on raske tulema.
iseenese blogi on hea koht, mida tagantjärgi aegajalt lugeda. üllatab ka päris kõvasti.
Post a Comment