Alternatiivne võimalus sajani lugemiseks



Laupäev



 

Prantsusmaa on väga äge ka näiteks sel põhjusel, et siin on võimalik vastavalt meeleolule aastaaegu valida. Selles postituses on fotoseeria kolmest pärastlõunasest jalutuskäigust kolmel järjestikusel märtsikuupäeval. Seejuures on kõigi nende asukohtade omavaheliseks pikimaks vahemaaks pool tundi autosõitu. Ei pidanud lennukiga lendama ega spetsiaalselt planeerima, vaid istusime iga päev peale tite teist lõunauinakut autosse - või ühel juhul astusime lihtsalt uksest välja - et teha kerge seedimiskõnnak meeldivas ümbruses. Ilm muutus kolme päeva jooksul rohkem pilvisest vähem pilviseks ning temperatuur vaheldus vastavalt pilvede hulgale ja kaugusele merepinnast.

 

Mis on siin veel põnev, on numbrisüsteem. Sellest on juba aimu kõigil kes vähegi kunagi prantsuskeele tunnis käinud. Kui Belgia ja Šveitsi prantsuskeelsed ja eestlased mõtlevad suht konstantselt kümnendsüsteemis, siis prantsuse prantslased mõtlevad mingi suuruseni kümnendsüsteemis, edasi kahekümnendsüsteemis ja kusagil vahepeal erireeglite järgi. Enne järgmise lõigu alustamist tervitan teid kes te kohe lühisesse lähete kui nägemisvälja korraga üle kolme numbri ilmub. Alustuseks tervitan siinkohal iseennast (tere!:)), võtan julgustuseks suure sõõmu õhku ja... alustan.

 

Pühapäev

Numbriskaala alguses on eristaatus arvudel 11...16, millel kõigil on päris oma nimi. 17...19 ilmselt ei ole nii tähtsad, et neile nimede jagamise ajajärgul oma nimi oleks määratud. Seetõttu tuleb nad väljaütlemiseks sõnades välja arvutada (18 on näiteks "10-8"). Siis on kuni kuuekümneni kõik suhteliselt normaalne peale selle et kõik kümned on konstantselt oma isiklike nimedega. Edasi läheb keerulisemaks. 70 häälduseks on "60-10" ja 80 häälduseks on "4-20". Edasi on veel hullem: 90 häälduseks on "4-20-10". Kui eesti keeles oleks numbri 97 häälduseks "9-10-7" (pluss käändelõpud), siis prantsuse prantsuskeeles tuleb öelda "4-20-10-7" ja 96 oleks prantsuse prantsuskeeles "9-10-16". Belglased ja Šveitslased on rahulikumad ja annavad kõigile kümnetele kuni lõpuni välja erinime (90 on neile "üheksakümmend", mitte "nelikakskendkümme"). 475 hääldub prantslastele "4-100-60-15" (versus eestlastele "4-100-7-10-5") ja 1999 hääldub prantslastele "1000-9-100-4-20-10-9" (versus eestlastele "1000-9-100-9-10-9").

 

Kui liiga lihtne tundus, siis räägime ka praktilisest elust ehk näiteks telefoninumbritest. Eestlastel algavad mobiilinumbrid 5-ga, numbrid on varieeruva pikkusega, kirjutatakse tavaliselt kokku ja kõik arvud hääldatakse ükshaaval välja. Näiteks: 59876543 hääldatakse "5-9-8-7-6-5-4-3". Prantslaste mobiilinumbrid algavad "06"-ga, on 10-kohalised ja jaotatakse kahekohalisteks arvudeks mille vahele kirjutatakse punkt (või vahel tühik). Et välismaalastel liiga lihtne ei oleks, siis hääldatakse telefoninumbreid samamoodi nagu neid kirjutatakse ehk kahekohaliste numbrite kaupa. Näide: 06.98.76.54.32 on telefoninumber. Ma olen suurema aja püüdnud viilida ja palunud inimestel telefoninumbris olevaid arve ühekaupa hääldada - eriti kui seda tehakse üle telefoni ehk niigi on raske aru saada. Olen ise samuti imelikku mänginud ja neid ühekordselt hääldanud ("0-6-9-8-7-6-5-4-3-2"). Seekord mu vabandused enam ei kehti, sest tegelikult muidugi hääldatakse seda telefoninumbrit järgmiselt: "0-6-4-20-10-8-60-16-50-4-30-2". Püüa siis ravimireklaami lõpuhoiatuse kõnekiirusel jäetud häälsõnumi lõpust telefoninumbreid välja kirjutada. Häälsõnumid ja asjaajamine telefoni teel on siin igapäevane teema ja laiemalt kasutusel kui (e-)kirjutamine, nii et saatke aga oma dekodeerimismusklid varakult jõusaali enne kui prantslastega asju ajama hakkate! 

 

Esmaspäev