Ca tourne Saturn

Pilt illustreerib hoopis meemüüjat

Pangakonto avamiseks olime üle nädala tagasi panka aja kinni pannud - sest varasemaks võimalust ei pakutud. Proovisin ka ühe uue pangaga, mis on 100% internetipõhine, aga seal jäin viimase sammu taha kinni, sest valideerimiseks on ikkagi vaja omanimelist päriskontot Prantsusmaal, et sealt netikontole ülekanne teha. Nad tahavad kindlasti uute klientide näod ja dokumendid isiklikult üle vaadata.

Sellega kaasnevalt kirjeldan ka nõiaringi kuhu mul seekord õnneks ei olnud võimalust kinni jääda, kuid mis on üheks esimeseks suureks väljakutseks välistudengite ja täitsa omalkäel tulijate ees. Nimelt on tööle hakkamiseks vaja kohalikku pangakonto numbrit. Pangakonto avamiseks on vaja kohalikku kodust aadressi ja aadressi kinnitust (nt sinu nimele sellele aadressile tulnud elektriarve). Kohaliku aadressi saamiseks ehk korteri üürimiseks on vaja pangakonto numbrit (ning tihtipeale ka viimase 6 kuu sissetulekute andmeid + käendajaid ja nendegi kohta samu dokumente). Nõiaringist välja murdmiseks peab olema kohalik sõber kes kirjutab sulle tõendi, et "too tüüp elab tasuta minu juures" ning lisab oma nimele tulnud elektriarve koopia koos oma passikoopiaga. Vot nii lihtne ongi.

Et meid kindlasti jutule võetaks, panime panka minemiseks parimad riided selga ja kammisime juuksed ära (sabakuub jäi küll laenutamata). Kartsin, et mu änksad ökopuuvillast sokid osutuvad konto avamisel diskvalifitseerivaks faktoriks. Õnneks ei osutunud. Kui pangakontori uksest sisse astusime, pidime enne enda esitlemist mõned hetked diskreetselt ootama kuni meie jaoks tähelepanu jagub - ametnikud olid leti taga ametis lae alla plakatite kleepimisega. Üks tütarlaps juhendas alt ja teine kõõlus kapi otsas, valge stringid poolde selga rullitud. Mõne aja pärast teavitati meie saabumisest konsultandiprouat, kes tuli kätt suruma võrksukkades ja miniseelikus. Ääremärkusena olgu mainitud, et tänaval siin sellistes riietes kõndida ei kannata kui tahad et sind ei torgitaks.

Poolteist tundi ja pool kilo allkirjastatud dokumente hiljem olid teenustasud madalamaks veendud ja konto avatud. Selle aja jooksul sai räägitud nii teenustasudest kui laste ja vanaemade käekäigust. Samuti purskus aegajalt mõlemal pool lauda istujate kõrvust tuld ja suitsujugasid järgnevatel põhjustel:
- Miks ei ole passis minu aadressi? (sest kõik riigid ei ole Prantsusmaa) - vedas, et sünnitunnistuse notariaalselt kinnitatud ja saatkonna poolt apostillitud tõlge kaasas oli.
- Küsimus, et "Kas (teoreetiliselt) on võimalik avalda kontot ilma pangakaarti võtmata?" (me oleme ikkagi kommertsasutus, saage aru, see ei ole võimalik!) - kaardihaldustasud on üsna krõbedad
- Küsimus "Kas ja kuidas netipanga ülekanded toimivad?" - (miks teil ülekandeid on vaja teha?!) kuna mõne aasta tagune kogemus näitab, et ei pruugi toimida.
Sünnitunnistust on siin igal sammul vaja. Muide, "sünni tunnistus" ja "sünnitunnistus" on ka Eestis kaks erinevat dokumenti, mille vahest ma pole veel aru saanud. Endiselt ootan Eesti riigilt Prantsuse riigile esitamiseks seda õiget.

*

Õhtul vaatasin tuimal pilgul mikrolaineahjus pöörlevat kakaotassi: ca tourne, ca tourne, ca tourne [see pöörleb, ...]... ca tourne... Saturn! Heureka! Kulus ainult mõned aastakümned kuni aju hammasrattad õiges asendis lukustusid ja avaldasid mulle saladuse miks Saturni Saturniks kutsutakse.