Hea juust ei lähe kunagi halvaks



Juustuveski ja valmimist ootav kõrvitsagratään

Prantslased hoiavad kodus erinevas hallitusastmes juustudega liuda laual (mitte külmkapis) sellepärast, et otse külmkapist väljunud juustu maitse on nende jaoks liiga mahe. Traditsioonilisemad tüübid ootavad mõne sordi puhul isegi hetke kuni pisikesed vaglad mööda juustupinda vonklema hakkavad, et selle küpsuses kindel olla. Mida aeg edasi, seda vähem traditsiooni järgijaid, aga ussikesi olen ka mina endale lõunasöögiks pakutaval juustuvalikul näinud. Proovida pole veel julgenud.

 

Toatemperatuuri külmkapi asemel ei kasuta ainult prantslased. Ka Juustukuningate Erwin olla vet-ameti kontrolnikud Hollandisse piimatööstusega tutvumise reisile viinud (või lubanud viia), et neile tõestada kuidas euronõuetele vastamiseks ei pea juustu külmas hoidma, mis siis et see piimatoode on. Usun, et vaglandusega ta siiski ei tegele.

Mida karvasem, seda mõnusam

Poed peavad juustu müügilt korjama peale "parim enne" kuupäeva lõppu vaatamata sellele, et see alles siis vaikselt valmimise poole liikuma hakkab. Peale seaduse järgimise tahavad poed ka seda, et nende riiulil olev toode oleks täpselt samasugune selle poodisaabumise päeval ja viimasel lubatud müügipäeval. Muide, sellepärast poetoodetes nii palju lisakeemiat kasutataksegi. Otse juustumeistri käest saab sama kera palju kallimalt osta, hinnalisa aga garanteerib, et juust on küps ning ei pea kodus järelvalmima (aga võib). Parim enne kuupäev näitab aega mil ükskõik millise toote maitses ja struktuuris hakkavad muutused tekkima ehk millest alates see hakkab "huvitavaks" muutuma. Põhimõtteliselt võiks selle juustu puhul "parim alates" kuupäevaks ümber nimetada.

Näiteks müüakse siin turul 2 aastat küpsenud kõva juustu, mis äärtest suhteliselt kopitanud välja näeb. Suur hulk väljast hallitanud kerasid on kõik seestpoolt ilusad, igaüks omal moel: üks vedel, teine kõva. Mõni ähvardab välimuse järgi hinnates laualt minema joosta ja mõnda peab peale valmimist lusikaga sööma.



Tagumises reas vasakult teine on kaheaastane vanake

Kõik see kokku on muidugi ääretult rammus ja sellise koguse rasva sissesöömisega kaasnevad omad kõrvalefektid, eriti veel kui neid kaks korda päevas magustoidu eelsoojenduseks süüa. Mul kadus siin esimese kuuga keharasv keskmise kiirusega kilo nädalas. Värskelt kottis teksade saladus peitub osaliselt ilmselt rasva suuremas näljakustutusvõimes ning regulaarsetes toidukordades. Lisaks ka igapäevases maiustamises, mis hoiab ära suuremad kommiisuhood. Mul on veel jäänud viimane võimalus kasutada juhust mil kõik liigne keharasvaks muundumise etapi vahele jätab ja otse piimavabrikusse suundub. Väikemees on juba mõnda aega lisatoiduga kõvasti pirtsutanud ja seejuures mitte kõhnunud vaid endiselt rõõmsaks pontsakaks poisiks jäänud. Hõissa juustud!