May 6, 2016

Maisipulkadest pakend, plastiku ja šampoonivaba elu

Ma ei ole rohkem kui aasta aega ühtegi šampooni, dušigeeli ega (plastikust tuubis) hambapastat ostnud. Täitsa null. Mitte ühtegi. Isegi mitte ühtegi tavalist seepi ei ole ostnud.
 
Mulle meeldib rõhutada, et ma ei ole öko-obsessiivne mahetarbija. Samas olen ma endale teadlikult valinud paar öko alamkategooria obsessiooni, milleks on:
 
1) pakendite (eelkõige plastiku) tarbimise minimeerimine
2) palmiõli (ka ökosertifikaadiga) tarbimise minimeerimine
 
Mingil hetkel hakkas mul plastpudelisse pakitud hügieenitarbeid nähes nii valus, et käsi enam ei tõusnud neid poeriiulilt tõstma. Eriti valus hakkas ökopoodides, kus muidu inim- ja muulooma- ja loodussõbralikud vedelikud paksu plastpudelisse pakitult vastu vaatasid. Kaubamajast leidsin isegi ühe klaaspudelis šampooni, aga 20 eurot tundus veidi liiga räme hind olevat.
 
Esimesed nädalad peale viimaste šampoonivarude otsa lõppemist läksid erinevate käsitööseepide ja koduste šampooniretseptide katsetamisele. Mõnikord olid juuksed ikka päris rasvased - aga lõpuks leidsin oma lemmiku ning julgen kõigile soovitada. Nimelt Signe Seebi oliiviõliseep peseb juukseid nii hästi, et ma ei ole peale esimest proovimist näinud enam põhjust vedela šampooni ega palsami kasutamiseks! Olgu mainitud, et minu üliõhukesed juuksed muutuvad pestes üheks suureks rastapatsiks, mille lahtiharutamiseks on alati olnud vaja eritehnikat (spetsiaalsed kammid ja mitu peotäit palsamit). Kuna see seep lisakeemiat ei sisalda ja niisutab pestes juukseid piisavalt, siis nüüd mu:
  1. juuksed püsivad mitu päeva kauem puhtad
  2. pusad libisevad ise lahti ja palsamit pole mul enam ammu vaja läinud
  3. juuksekadu on vähemalt poole väiksem
Katsetasin ka Nurme Seebi oliiviõliseepi, aga see on ilmselgelt nahale määrimiseks mõeldud: koostises olev kookosõli jätab juuksed väga rasvaseks. Kaubamajade kallimad ja odavamad brändiriiulid käisin samuti läbi ning selgus, et 100% tööstuslikest seepidest (ükskõik kui kallid) on tehtud suuremas osas palmiõlist. Isegi kui nende nimi viitab millelegi muule. Isegi mahepoodides. Kui Biomarketi müüjatar sulle oliiviõliseepi näitab, siis soovitan kõigepealt koostisosad läbi lugeda. Kuulus Marseille "see on üleni oliiviõliseep" on näiteks tehtud 25% palmiõlist, samuti kõik teised seal müüdavad prantsuse oliiviõliseebid. Aleppo seep on minu teada puhas, aga välimuse põhjal hinnates ma seda omale pähe määrida ei julgeks.
 
Kes ise šampooni ja muud kodukeemiat teha viitsib, siis alustamiseks saab inspiratsiooni koguda Wellness Mama lehelt.
 
Regulaarseks tarbimiseks on käsitööseebid muidugi suhteliselt kirved. Eriti need, mis on päriselt ka oliiviõlist tehtud. Selleks on hea üks kord aastas viitsima hakata ja seep ise valmis teha. Ma leidsin väga lihtsa retsepti, mille valmistamiseks võtsin üle poole aasta hoogu. Tegema hakates selgus äkitselt, et aega kulub seebiteoks umbes 10 minutit (koos ooteajaga umbes pool tundi) ja kasutada kõlbab ta juba paari päeva pärast (mis siis, et ta alguses väga ei vahuta - peseb ikka sama hästi). Seebikivi ostsin Telliskivi Rohelise Vihmavarju poest, maksis vähe. Kõige odavama klaaspudelis oliivi-jääkõli sain Maximast. Maksis samuti vähe.
 
Hambapasta asemel olen pikalt kasutanud savipulbrit, mis tuleb pakituna kartongpakendisse ja peseb üllatavalt hästi. Mõnikord ostan ka ilma vahutamisaineta (sodium lauryl sulfate) ja alumiinumtuubis pastasid, mis Eestis on kahjuks rämekallid. Lemmikhambahari on see bambusest hambahari (kas teadsite, et igal aastal visatakse prügimäele 2 miljardit plastikust hambaharja?). Ainult natuke kallim kui tavaline plastikjunn, aga kui jätad aastas kaks kohvikukohvi või ühe paki tampoone [loe altpoolt] ostmata, ongi hinnavahe juba tasa tehtud. Ajaloo huvides olgu märgitud, et proovisin ära ka Looduspere poest ostetud puuoksa närimise. Efektiivsuse osas pole mul puuoksale midagi ette heita, küll aga ei olnud selle kasutusmugavus piisavalt harjumuspärane.
 
Kui juba rääkimiseks läks, siis hiljuti tegin aastaid ootel olnud otsuse ära ja hankisin ühe seda tüüpi asja. Nüüd ei jõua ära kahetseda, et miks ma seda juba kaheksa aastat tagasi ära ei ostnud!  Üheainsa hetkega tekkisid järgmised lahendused: 
  1. tampoonid ei saa enam kunagi valel hetkel otsa
  2. igakuine soovimatu rahakadu haihtus õhku
  3. matkates ei ole vaja leiutada kuhu jääke paigutada (loodusesse jättes kaevavad metsaloomad need igalt poolt välja, söövad ära ja surevad tekkinud ummistuse tagajärjel)
  4. kõrvalnähtude oht kadus ära (TŠS, emakakaela jm -vähk)
  5. pikemal matkal ja reisil ei ole vaja seljakotti mitme kuu tampoonivarudega täita (sest igal pool maailmas neid ei müüda või müüakse ainult eripoodides ja väga kallilt)
  6. puuvillatootjad peavad jälle natuke (~70kg) vähem puuvilla tootma (mis on üks maailma suurimaid saastavtööstusi)

Maisipulgapakend

 
Proovige selle info taustal nüüd minu rõõmu ette kujutada kui mulle ühest ökokosmeetika veebipoest selline üllatus koju jõudis! Üllatuseks on loomulikult transpordipakend, sest sinna pakitud tooteid olin ma mitu pikka õhtut ise hoolega valinud ning nende eest ise hoolega raha ära maksnud. Kes veel ära ei arvanud, siis need junnid seal on maisipulgad ja neid on terve karbitäis! Kaasa pandud roheline sildike kinnitab, et tegu ei ole üldsegi mitte polüstüreeniga. Neid maisipulkasid nad kahjuks küll süüa ei soovita, sest tootmistingimused pakenditehases ei ole kohustatud vastama toiduhügieeni tasemele. Panin nad komposti.
 
Saabunud tooted on tavalise plastikpakendisse pandud naftakosmeetikaga võrreldes suhteliselt kallid. Arvestades minu meikimistihedust ja tõenäosust et nad kestavad väga kaua, siis nende kasutusea peale kuluv summa ei ole õnneks enam kõneväärne. Ja ei, ma kavatse nõustuda väitega, et põletatud savist puudri tüüpi tooted võivad halvaks minna. Enne viimast kolimist viskasin ära kogu olemasoleva grimmi, millest suurem osa oli vähemalt kümme aastat pööningul seisnud ja häid päevi oodanud. Kuna vanus on mul edasi läinud ja elurütm teine - ei võimalda mul enam trennis elada, aga lubab mul ennast rohkem meikida - siis võin praegu ostetu elueaks näiteks viis aastat ennustada.
 
Siin blogis leiduvate piltide kontekstis on mul heal juhul meeles olnud hommikul nägu õlitada. Mõne seeria puhul on nägu olnud kaks kuud kreemitamata ja selle aja jooksul täpselt seitse korda pesta saanud. Ma olen viimase kümne aasta jooksul vaid loetud korrad värvi näkku määrinud. Nüüd lõpuks tekkis vajadus osta omale pintsak ja triiksärk ja õppida juukseid krunni panema. Käesolevas geograafilises punktis otsitavas tööstusharus sihitava positsiooni jaoks sobiva välimuse saavutamiseks on muu väljanägemise kõrval vaja ka nägu standardiseerida.
 
Ühtlasi on mu nahk hakanud vihjama, et on viimane aeg selle eest regulaarsemalt hoolt kanda. Peamine kortsude tekitaja on päike ja minu usundis ka tarbekeemia. Miks siis mitte lüüa ühekorraga mitu kärbest ja kasutada päikesekaitsekreemile lisaks või selle asemel UV-faktori ja toitainetega värvikosmeetikat ning vältida samal ajal massikosmeetikas oleva tarbetut keemia kortse tekitavat mõju. 
 
Nagu öeldud, tegin töövahendite leidmiseks netis mitu pikka õhtut uurimistööd ja argumenteerisin iseendaga rohkem kui mõned nädalad. See näeb välja nii, et Ratsionaalne Mina nr 1 ja Ratsionaalne Mina nr 2 peavad läbirääkimisi, veenavad teineteist, ning optimeerivad skaalal iha-vajadus-hind-eetika. Näide: ripsmetušši valin ma selle järgi kui peenike on tušši ümbritsev tuub. Kahjuks tunduvad paksud tuubid hetkel moes olevat -  nendega pole mul aga millestki rääkida, sest ma ei kavatse kasutut reklaamplastmassi osta ega oma ripsmetele ülesöödetud välimust anda. Otsisin ja heitsin meelt, aga lõpuks leidsin mõned enamvähem aktsepteeritavad tooted ja brändid. Kõik fotol demonstreeritu on juhuslikult ka mahekosmeetika. Enamus neist toodetest aitavad väidetavalt kaasa naha ja karvade (ripsmete näiteks) nooruse säilitamisele ehk annavad lisaks ajutisele värvikihile ka päris lisaväärtust. Kõik nad on olulisemalt loodussõbralikumas pakendis kui tavapäraselt kombeks.
 
Zao toodetel on ilus bambusümbris, kuigi seal sees peitub ka natuke plastikut. Peaaegu oleksin selle plastiku pärast ostu tegemata jätnud, aga siinkohal võitis iha muud argumendid. Nende õnneks pakuvad nad muid lisaväärtusi nagu kortsudevastase kaitse teema ning minu õnneks olen ma nende paari toote üle seni väga õnnelik. Pealegi haris nende koduleht mind palmiõli derivaatide osas, mis end salamahti kosmeetika koostisosade nimekirja peidavad. Nemad ise muidugi kasutavad selle asemel kookosõli derivaate. Selle kõigega võitis Zao päris mitu plusspunkti ehk plastikukasutamise said nad korraks andeks. Couleur Carameli suurim pluss on üleni paberist pakendid igal pool kus võimalik. Samuti on üleni paberist pakendis paljud Boho Green tooted ning nende lisaboonuseks on umbes poole väiksem hind kui kahel eelmisel. Et veel ökom olla, on võimalik ka bambusest ja kitsekarvadest pintsleid leida. Hankisin omale katseks mõned Ecotoolsid, mis on ilusad ja naha peal mõnnad. Kuna nii plastik- kui bambuspintsel tulevad mõlemad Hiinast, siis võiks plastiku asemel pigem sama odava või sama kalli bambuspintslit osta. Amazonis nägin päris palju paarieuroseid tasuta transaga bambuskomplekte. Mitte-öko toodetest leidsin Amazonist päris hea hinnaga Maybelline'i jumestuskreemi - sellise, mille pakendist suurem osa on klaas. Amazonist tellimise eelis lisaks hinnale: jäin ilma paksust plastkarbist, millesse sama toode on Carrefour'is pakendatud, selle asemel oli vaid lihtne õhuke plastsukk.
 
Mulle jäi meelde veel üks mahebränd, kes maailmapäästmise nimel korjab kokku vanad ükskõik-millise-tootja plastikust kosmeetikapakendeid. Eeldan või loodan, et nad töötlevad need ümber iseenda pakenditeks. Nende nimi mul hetkel meelde ei tule, aga teadke, et selline võimalus on olemas.
 
Muide, Prantsuse riigis on alates selle aasta juulist keelustatud kassatsoonides ühekordse kasutusega (õhemate kui 50 µm) kilekottide müümine ja tasuta jagamine. See hõlmab ka biolagunevaid kilekotte ning kõiki müügikohti, sealhulgas väliturgusid. Alates 1.jaanuarist 2017.aastal on keelustatud ka kõik muud mittebiolagunevad ühekordse kasutusega kilekotid (nt puuvilja- ja lihaletis, ajakirjade pakkematerjalina jne).

2 comments:

Kris V said...

Kas oliiviseebi kasutamiseks tuleks eelnevalt juukseid ka nö üleminekuvahendiga harjutada või saab kohe kasutama hakata? Olen siiani kanamune ja nüüd siis ühte täisökot šampooni kasutanud kuid samamoodi, tahaksin pakendit vältida. Kanamune ei saa ajutiselt kasutada kuid tulevikus lähen nende peale jälle üle.

Triin said...

Ma ei ole üleminekuvahendeid kasutanud - mis need on? Juuksed on üldse toredad sellepärast, et nad on tehniliselt elutu kude. St neil ei ole ainevahetust ega muid aktiivseid süsteeme, mida kasutades nad ühe või teise asjaga "harjuda" võiksid. Selle teadmise pinnalt ma väga ei põeks juustega katsetades.