Apr 17, 2016

Olukorrast Prantsuse Riigis

Põhimõtteliselt on Prantsusmaa nagu Eesti, ainult et täiesti teistmoodi! Oleks kõik vastupidi, oleks palju lihtsam, aga kuna elu ja asjad on peaaegu samasugused, siis see tekitab minus pidevaid illusioone, et saan asjadest aru. 
  
Siin on sinililled, aga nad on kandilised. Siin sõidavad autod paremal pool teed, aga hoiavad sõiduraja vasakusse äärde. Siin peetakse minu Eesti mõistes alarmeerivalt ülevoolavat entusiasmi häbelikkuseks. Siin tuleb CV-sid saata postiga ja vastus tuleb samuti postiga. Siin on koristajaonud, kontrolörionud, kokaonud ja kasvatajaonud.


Tänavapilt on ilus
 
Uurivast ajakirjandusest (loen peamiselt l'Obs'i paberväljaannet) saab lugeda iganädalaseid pikki huvitavaid artikleid Islamiriigi kohta. Mulle meeldib neid lugeda, sest nad tutvustavad olukorda ja analüüsivad ajalugu ilma, et hädakisa soundtrack pidevalt taustal kajaks. Nii saame kõik paremini aru, kes on "vaenlane", mida ta teeb, kus ta seda teeb, kuidas ta seda teeb ja mida ta tahab ning Pariis ja Brüssel ja maailm tunduvad äkitselt taas toredad kohad olevad. Mitte üldsegi nii koledad kohad kui harjumuspärast meediat jälgides vahepeal mulje jääb.  Kui meediat ei jälgi, siis igapäevaelus ju selliseid asju tegelikult ei märka.
 
Näiteks sain teada, et kohalikud suuri veresaunu korraldavad tüübid ei ole mitte ususõdalased vaid suvalised Islamiriigi poolt projektijuhtideks edutatud tänavakaagid, kes saavad edukalt juhitud projekti eest tasuks 50 000€ puhtalt kätte. Projektijuhtide ülesandeks on värvata eksistentsiaalsete probleemide küüsis piinlevaid noori, varustada nad töövahenditega ja veenda neid et vaenlasega (politsei eriüksusega) üksi võideldes suremine peale hulga vaenlaste (tsiviilisikute) tapmist on nii üllas tegu, et garanteerib taevas topeltkoguse värskeid tütarlapsi (140tk) ja muid kaasnevaid hüvesid. Puhas bisnes. Ajakirjandusepoolne tugev teemasse süübimine annab lootust, et enamus eksistentsiaalsete muredega noori saab värbajate teemal haritud enne kui värbajad need noored ära värvata jõuavad.
 
Õppisin hiljuti ajakirjanduse vahendusel, et Saudi-Araabia ja Araabia Ühendemiraadid ei olegi sama riik. Korraks oli isegi piinlik, aga no tõesti ei ole mul varem juhust olnud Lõuna-Euroopast lõuna poole jääva maailma kohta piisavalt palju päevakajalist lugeda. Samas ei ole ma ka kehvem kõigist neist prantslastest, kes Ukraina sõja alguses muretsesid, et mõni üle rindejoone vihisev kuul võib kogemata Võrumaal meieni jõuda. Ega neilgi pole erilisi võimalusi Saksamaast ida poole jääva maailmaga kursis olla. Pigem kirjutatakse siin palju erinevatest Aafrika riikidest, mis on siit "kiviviske kaugusel" ja eriti omaenda kunagistest koloniaalvaldustest.
 
Kuidas käituda terroristide rünnaku korral
 
Meedia vahendusel olen ka õppinud, et kõik 717 Prantsusmaal asuvat juudikooli on lahingvalmis. Suurte püssidega onud turvavad koridore ja perimeetrit. Walkie-talkidega varustatud vabatahtlikud lapsevanemad teostavad organiseeritud järelvalvet autode, nägude ja lohakile jäetud kohvrite üle koole ümbritsevates linnaosades. Algklassilapsed harjutavad tundides laua alla varjumist ja ajapeale maadligi roomates klassikaaslastele veepudelite ja küpsiste jagamist.  
 
Olukord riigis on Kood Punane ehk väljakuulutatud kõrgeim häireolukord kestab endiselt. Põhjust on viimasel paaril aastal ka piisavalt antud. Igapäevaelus annavad sellest aimu kõikvõimalike asutuste (toidupoed, haiglad, rongipeatused, koolid, muuseumid jne) ustele, seintele ja teadetetahvlitele kleebitud külma sõja stiilis koomiksplakatid, mis juhendavad kuidas käituda terroristide rünnaku korral ja/või vigipirate hoiatuskolmnurgad ("atentaadi oht!"). Rahvarohketes kohtades (näiteks muuseumis) või lihtsalt ametiasutustes on sisse seatud regulaarsed kotikontrollid. Automaatidega ringi patrullivad sõdurid olid siin juba vanasti, ei oska öelda kas neid on ka juurde tekkinud - väidetavalt aga pole neil laskemoona ja püssid on tulistamiskindlaks keevitatud. Vähemalt niipalju on neist kasu, et minusugustele naiivikutele lisavad nad turvatunnet (koos samaaegse teadmisega, et iga hetk võib kuuli saada). Palju on näha ka liikluseks suletud pealtnäha juhuslikke teejuppe - kõrvalkülas on näiteks barrikadeeritud parkimisplatsi kõige lasteaiapoolsemad osad, ilmselt selleks et keegi ei saaks oma lõhkeainetega laetud autot lasteaia seina äärde parkida.
 
Kõlab hirmutavalt. Sama hirmutavalt nagu ajakirjandus. Aga päriselt toimub see kõik ikkagi kellegi teise hoovis ja tänavapilt on tavapäraselt ilus. Et Eestis korraga sama tihedat rahvamassi näha kui Prantsusmaa linnatänavatel hilispärastlõunati, tuleb külastada näiteks Pärnu Grillfesti, seevastu pühapäeva pealelõunal on linnatänavatel sama palju inimesi nagu Paide peatänaval teisipäeva öösel. Pühapäeviti on poed kinni ja terve riik kas väljasõidul looduses või pere ja sõpradega ümber laua istudes viietunnist lõunasööki nautimas.

No comments: